Kui keha kiirus ei muutu võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra siis ühtedel teeosadel võib kiirus muutuda kiiresti, teistel aga aeglaselt. Siis on ka kiirendus erinevail teeosadel erinev. Sel juhul tuleb valemi (1) põhjal arvutatud kiirendus lugeda keskmiseks kiirenduseks ajavahemikus .

Kiirenduse kohta võib rakendada sama võtet, mida me kasutasime hetkkiiruse mõiste selgitamisel. See viib meid järgmisele tulemusele: mitteühtlaselt liikuval kehal on igas trajektoori punktis ja igal ajahetkel mingi kindel kiirendus, mille väärtus üleminekul ühest punktist teise ning ühelt ajahetkelt teisele muutub. Kiirendust, millega keha trajektoori antud punktis või antud ajahetkel liigub, nimetatakse hetkkiirenduseks.